1.1. Isendi uurimise neli
viisi
1.2. Isend ja kuhi
1.3. Isend ja ümbrus
1.4.Kõrvutumine ja
läbistumine
1.5.Isendi faasiruum
ehk isendiväli. Väesolu ja käesolu.
1.6.Ringlus
1.7. PROBLEEM,
KÜSIMUSED.KÄTTETOOMISJÄRGUD. ERISTUMINE JA LÕIMIMINE.
1.8. LÖPETAMATUS.
SELTS.
1.9. ISENDIST
ÜLESVOOLU
1.10. MA-VAHE JA
VAHE-MAA
1.11. ISENDI MÖISTE
LAIENDAMINE "ALLAPOOLE": ERI TASANDIISENDID
1.12. ISENDI MÖISTE
LAIENDAMINE "KÖRVALE": ISENDUKKUSE ASTMED
1.13. VÄLjA- JA
ÜLESKUTSED. VÖRDVÄÄRSUS JA VÖRDSUS. VAEHULGAD.
2.1.1. Aeg. Järgnevus
2.1.2. Kestus
2.1.3. Aja läbivaatus
2.2. AJA TEINE
ASPEKT: AJA ALUS
2.2.1. Mineviku- ja
tulevikutervik
2.2.2.
Minevikutervik. Tähelepanu praegusel tegutsemise
2.2.3. Tulevikutervik
2.2.4. Ajasränd.
Sünni- ja surma pind.
2.3. AJA KOLMAS
ASPEKT: VAHE-AEG JA AJA-VAHE
2.3.1. Vahe-aeg,
meele-märkus
2.3.2. Mineviku
muutumine, tuleviku avamine. Aktiivsus ja reaktiivsus. Kahetsus ja
kahtlus. Üleskutse
2.3.3. Aja-vahe.
Rütmierinevused.
2.3.4. Väljakutse
|
|
3.1.1.
Esimene jada. Kehatasandid
3.1.2. Teine jada.
Läbivaatusesõõrid: tuum ja äär
3.1.3. Kolmas jada.
Oma ja teine keha
3.1.4. Neljas jada.
Oma ja teise läbivaatus
3.2. VÄE LÄHE.
3.2.1. Jadade
tulemus, Alguse diagonaal
3.2.2. Vägi
loogilistes terminites: loogiline aeg ja loogiline ruum
3.2.3. Väe valem
3.2.4. Loodus,
maailm
4.0.1. LOODUS: Eristumise
lõimimine ja lõimimise eristamine
4.1. KEHATASANDID
4.1.1.Tihendus ja nihestus
4.1.2. Uued
ruumistamise ja ajastamise tasandid. Reduktsionism kui tagantjärele
tarkus
4.2. TUUM- JA
ÄÄRELÄBIVAATUSE ERISTAMINE
4.2.1. Läbivaatuse
sõõrid. Uued ruumistamise ja ajastamise reziimid uues tuumläbivaatuses
4.2.2. Keerukama
isendi tuumläbivaatuse nõtkus ja ahtus; unustamine
4.2.3.
Individuaalsuse loovutamine
4.2.4. Kõrvutuvuse
loome
4.3. OMAJÕUD JA
TEISE JÕUD
4.3.2. Isendi
sisepoliitika
4.3.3. Isendi
välispoliitika
4.3.3.1. Teojõu
muutumine lävimisel
4.3.3.2. Kestvus
4.3.3.3. Distants
4.3.3.4. Variatiivsus
4.4. OMA- JA
TEISELÄBIVAATUS
4.4.2. Rõõm ja
kurbus
4.4.3. Välja- ja
üleskutse. Algatus ja alus
5. KUJUNEMINE
5.1. KUJUNEMISLÄVI.
EEL-JA VAHEISEND
5.2. FÜÜSIKALINE
VAHEKORD
5.2.2. Footonid
5.2.3.1.
Elementaarsete taheisendite kehatasandi tihenemine
5.2.3.2.
Elementaarsete taheisendite läbikäimine
5.2.3.3.
Elementaarse taheisendi individueeritus, tema oma- ja teiseläbivaatus
5.3. KEEMILINE
VAHEKORD
5.3.1. Genees,
tihenemine
5.3.2. Keemilise
ühendi keha ja läbikäimise parameetrid
5.3.2.2. Keemilise
sideme iseloom
5.3.2.3. Kovalentse
sideme tüübid
5.3.3. Keemilise
ühendi omailm
5.4. MEELEVAHEKORD
5.4.1. Replitseerumine ja katalüüsimine
5.4.2. Läbikäimise
tüübid 5.4.2.1. Mälutehnika, tegutsemine
5.4.2.2.
Lävimismodaalsused
5.4.2.2.1.
Lävimisjõu muutus kohtumisel
5.4.3. Meeleisendi
omailm
5.5. KEELEVAHEKORD
(ŽESTILINE VAHEKORD)
5.5.1. Genees ja
mitmekesisus
5.5.2. Uus
kehatasand
5.5.3. Tööriistad,
tehnikad
5.5.4. Ühiskond
5.5.5. Sakraalne ja
profaanne
|
|
6.
NIHE 6.1. SEOSEJÕUD
6.2. SAMM TAGASI
6.3. TEOJÕUD.
PAARILISED. KEHADE VAHE.
6.4. MINA JA TEINE,
LÄBIVAATUSTE LÄBIPÕIMUMINE
6.5. SÜNNI- JA
SURMATÄHELEPANU
6.6. NIHE
KEELEVAHEKORRA SEES
7. VÄENDUS l: VABAKONDLUS
7.1. JÄLJENDUS, INTERFERENTS, RESONANTS
7.2. KATEGOORIAD.
LAHTRID JA RESONANTS
7.3. MUUSIKA JA
KOMBED, LÖIMIMINE JA ERISTAMINE
7.4. FISKE
SELTSIVUSE VORMID
7.5. MÄLU JA TEGU.
PÄRIMUS JA UUENDUS
7.6. VÄGEV POLITIKA
7.7. HÖLBUSTAMINE:
TOIMIMATUS (WÜWEI)
7.8. LAHUSTAMINE:
ÜHISKONDLIKUD KLOMBID
7.9. MAHENDAMINE:
HOOL
7.10. HAJUTAMINE:
VÖIMUDE LAHUSUS
7.11. LÄBIPAISTVUS
7.12. SULETUD JA
AVATUD KOOSLUSED
7.13. VABADUS
7.14. VAIKUS JA
MÄRTERLUS
8. VÄENDUS II: VABA
KONDAMINE 8.1. INDIVIDUATSIOONI POOLED
8.2.
PRODUKTl-FETIŠISM JA NARTSISSISM. IKOON JA IIDOL
8.3. ZHUANGZI 1.
KOKK DING.
8.4. ZHUANGZI 2.
UJUJA.
8.5. ZHUANGZI 3.
ISTUV UNUSTAMINE
8.6. ZHUANGZI 4 .
MEELEPAAST
8.7. SPINOZA 1.
ESIMENE TUNNETUSVIIS
8.8. SPINOZA 2.
TEINE TUNNETUSVIIS
8.9. SPINOZA 3.
KOLMASTUNNETUSVIIS
8.10. MEELE-MÄRKUS
NING HOOL/ARMASTUS
8.11. VÄGEV MÄLU
8.12. VÄGEV TEGU.
PLAAN JA STRATEEGIA
8.13. VARJATUD
TEGU. ÜLES- JA VÄLJAKUTSE
8.14. VÄGEVUS
8.15. VALLA-TEGU
|
|