Zarathustra kõned

I 1.Kolmest moondusest I 1.1.Kolm vaimu moondust ma nimetan teile: kuidas vaim saab kaameliks, ja lõviks kaamel. ja lapseks viimati lõvi. I 1.2.Palju rasket on kanda vaimul, tugeval, taluval vaimul, kelleselutseb aukartus: rasket ja raskeimat nõuab ta tugevus. I 1.3.Mis on raske? nii küsib taluv vaim, põlvitab maha enne kui kaamel ja tahab, et teda tublisti koormataks. I 1.4.Mis on raskeim, teie kangelased? nii küsib taluv vaim, et ma võtaksin selle enese pääle ja rõõmu tunneksin oma jõust. I 1.5.Kas pole ta see: alanduda, et teha haiget oma kõrkusele? Lasta hiilata oma rumalust, et pilgata oma tarkust? I 1.6.Või on ta see: taganeda omast tööst, kui see pühitseb oma võitu? Tõusta kõrgeile mägedele, et kiusata kiusajat? I 1.7.Või on ta see: toituda tunnetuse tõrudest ja rohust ning tõe kannatada hinge nälga? I 1.8.Või on ta see: olla haige ja saata ära trööstijad ning siduda sõprust kurtidega, kes kunagi ei kuule, mis sa tahad? I 1.9.Või on ta see: astuda sopasesse vette, kui see on tõe vesi, ja jätta enesest eemale peletamata külmi konni ja kuumi kärnkonni?. I 1.10.Või on ta tee armastada neid, kes meid põlgavad. Ja anda kätttondile, kes meid tahab hirmutada? I 1.11.Kõige selle raskeima võtab enda pääle taluv vaim: otsekui kaamel, kes koormatuna tõttab kõrbesse, nii temagi tõttab oma kõrbesse. I 1.12.Kuid kõige üksildasemas kõrbes sünnib teine moodus:lõviks saab siis vaim, vabadust tahab ta endale võita ja isand olla omas kõrbes. I 1.13.Oma viimset isandat otsib ta siin: vaenu ta tahab kuulutada talle ja oma viimsele jumalale, võidu pärast tahab ta heidelda suure lohega. I 1.14.Kes on see suur lohe, keda vaim enam ei salli nimetada isandaks ja jumalaks? "Sa pead" on selle suure lohe nimi. Ent lõvi vaim ütleb " ma tahan". I 1.15."Sa pead" lamab tal teel, kilgendades kui kuld, soomuselukas, ja igal soomusel sädeleb kuldne "sa pead!" I 1.16.Tuhande-aastased väärtused säravad neil soomuseil, ja nõnda kõneleb vägevaim kõigist lohedest: "Kõik asjade väärtused hiilgavad minu küljes". I 1.17."Kõik väärtused on juba loodud, ja kõik loodud väärtused - olen Mina. Tõest ühtki "ma tahan" ei tohi enam olla!" Nõnda kõneles lohe. I 1.18.Mu vennad, milleks on vaja lõvi vaimus? Miks ei piisa koormaloomast, kes on alistuv ja aukartlik? I 1.19.Uusi väärtusi luua - seda ei suuda ka lõvi veel: aga luua endale vabadus uue loomiseks - seda küll suudab lõvi võim. I 1.20.Et vabadust endale luua ja et püha "ei" öelda ka kohustutele, seks, mu vennas on vaja lõvi. I 1.21.Endale õigus võtta uusi väärtusi luua - see on see kõige hirmsam võtmine taluvale, aukartlikule vaimule. Tõesti, röövimine on see talle ja röövlooma tegu. I 1.22,Nagu oma pühimat ta armastas kord seda "sa pead2: nüüd peab ta ses pühimaski leidma eksitust ja omavoli, et röövida endale vabadus oma armastuselt: lõvi on vaja seks rööviks. I 1.23.Aga ütelge, mu vennad, mida suudab teha siis veel laps, mida ei suutnud lõvigi? miks kiskja lõvi peab saama ka veel lapseks? I 1.24.Süütus on laps ja unustus, uus algus, mäng, endastveerlev ratas, algliikumine, püha jaatus. I 1.25.Jah. mu vennad, loomise mänguks on vaja püha jaatust: oma tahet tahab nüüd vaim, o m a ilma pärib ilmakaotanu. I 1.26.Kolm vaimu moondust olen teile nimetanud: kuidas vaim sai kaameliks, lõviks kaamel ja lõvi viimati lapseks.- Nõnda kõneles Zarathustra. Ja sellal ta peatus linnas, mille nimi on: Kirju Lehm.

Zarathustra kõned

SAI