20 aastat hiljem
Agu Vissel

Meetodiga, mida hiljem hakati nimetama Mõttetalguteks, hakkasin ma kokku puutuma 80-date aastate algul füüsikaõpetajana töötades. TRÜ üldfüüsika kateedri juures korraldati siis igal talvevaheajal ja suviti füüsikaõpetajate päevi, kateedrijuhataja oli tookord dots. Valdo Ruttas.

1984-1992. töötasin ise ka TRÜ üldfüüsika kateedris, insenerina ja loomulik oli, et ma jätkasin füüsikaõpetajate päevadel osalemist, nüüd juba jõudumööda ka nende päevade korraldamises kaasa aidates. Füüsikaõpetuse probleemid olid mulle hästi tuttavad, sest olin alates 1973. aastast ise õpeaja olnud. Kateedris töötades sain küllalt lähedalt näha ja kogeda neid protsesse, mis mõttetalgute meetodil korraldatavas täiendõppes toimus, sain osaleda kogeda oma osaluse edu ja eksituse isiklikke õppetunde.

Kui algas perestroika-aeg, siis oli eesti füüsikaõpetajate kogukonnal juba ligi 10 aastat osaluslikku ühise mõtte- ja arendustöö kogemust olemas. Mitu aastat oli Valdo Ruttas nimetanud seda osalusmeetodit "mäng", viidates "klaaspärlimängule" müstilisele osalusmängudele Venemaal. 1987 aasta paiku läks mängu asemel käibesse "mõttetalgud", "mõttesõel" ja veel mõned nimetused, vastavalt konkreetsetele tunnustele.

ISIKLIK KOGEMUS
Ma olin keskhariduse saanud tehnikumis, ülikooli füüsikat läksin õppima usus, et see on põhimõtteliselt sama mis tehnika, seega tehnikumist tuttav. Ülikool sai valitud tehnilise kõrgkooli asemel  mingi humanitaarse romantika mõjul. Füüsikastuudiumi tegin keskmise edukuse ja innukusega läbi, aga päris füüsikutega võrreldes jäin ma ikkagi rauakooli poisiks. Klassikalise füüsika selgete seoste juures tundsin end kindlamalt kui kaasaegse füüsika fantaasialiku loogikaga mõttemudelites.

Osalemine 80-90-date mõttetalgutel oli üsna oluliseks etapiks elukoolis, praktilise psühholoogia, sotsioloogia ja võib olla ka filosoofia intensiivseks kursuseks. Hakkasin mõnevõrra tajuma ja aru saama inimeste toimimisest. Kogesin, et havi käsul ei sünni midagi, asju saab teha inimeste motiive ja suhete ornamenti tajudes.

Kogesin, et kirjutades suudan end väljendada paremini kui kõneldes, sain julgustava praktika mõttetalgutega seotud tekste seades.
Kogesin, et maailmaparandamises ei kuku mul  prozektorite valguses esinemine sageli välja aga staabitöös olen mõnikord päris ladus.
Kogesin, et pikkade loogikaahelate lahendamise ja head mälu vajavate ülesannete asemel sobib mulle muu - mittekorrektsete seoste sasipundarde lahtikammimine.
Need kogemused on andnud julguse hiljem mitmeid huvitavaid asju teha.

Minu suhteliselt napist mõttetalgu-kogemusest jäi hästi meelde kaks asja või võtet. Neist esimene on ENESEMÄÄRAMINE. Kui kõik osalejad esitasid oma enesemääramis-esituse mingi olulise probleemi või olu suhtes, siis see mõjus alati hästi.

Teine on REFLEKSIOON, kontsentreeritud tagasivaade koos osalejatega kohe pärast mõttetalgut või päeva oli alati õpetlik edasipidise mõttes.
Olen neid kahte võtet püüdnud ikka juurutada mimete hilisemate ettevõtmiste korraldamises aga üheski seltskonnas pole see täiel määral tavaks saanud.

Nende mõttetalgute teemaks, milles ma tookord osa võtsin, oli  füüsikaõpetus, mõnikord kooliuuendus laiemas mõttes. Omavalitsuse arengukava juures olin grupijuhina vist ühe korra.

Valdo Ruttase koos sõpradega kutsusin veel võrokeste Kaika suveülikooli juurde Loosil, 1990. aastal. Suuresti mõttetalgutel saadud kuraaziga olin algatanud aasta varem Kaika Suveülikooli liikumise. Tahtsin sellesse liikumisse viia ka mõttetalgute meetodi, kuid kogemust omava partneri puudumisel võrokeste seas ei võtnud meetod vedu. Teisel aastal sain siis Valdo Ruttase  kokkumängutoonuses sõpradega nõusse ja kolmeks päevad appi. Loosil õnnestus loengute kõrval teha ikkagi päris sisukad mõttetalgud. Õige mitmel teemal tehti seal valmis nn 0-tsükkel. Elujõus püsisid nende päevade algatustest vaid Tallinna Võrokeste Selts. Mitu muud teemat aga kustus ära, põhjuseks osaluskeemia nüansside vähene tundmine hea tahtmisega inimestel. Talgu järel vajasid ergastatud teemad hooldust, tähelepanu ja toetust, aga ma ei suutnud kohalikke huvilisi selliseks toetuseks puhta teoreetilise jutuga mobiliseerida. Näiteks tekkis tookord üks Võru õpetajate ja teiste haritlaste ring, aga hajus juba enne jõulu.

TAGASIVAADE  MAAILMAVAIMU JA -RUUMI TAUSTAL
Sellise pealkirja all tahan veel natuke targutada, toonast, tänast ja üldisemat silmas pidades.