TOSIN TALGUTERA

Valdo Ruttas

1.Kas me mõtleme õigesti?

Ühed esimestest organisatsioonilis-tegevuslikest mängudest Eestimaa pinnal korraldasime TRÜ kehakultuuriteaduskonna  juures tegutseva üleliidulise õppejõudude täiendusfakulteedi dekaani Arno Vaiksaare tellimisel Kääriku spordibaasis.

Kui kursuslased hommmikust hilisõhtuni kogu nädalale planeeritud tegevuskava nägid (see oli vildikatega kirjutatud saali laest maani ulatuvale tapeedirullile), hakkasid nad kõva häälega naerma: Need hullud arvavad, et sellest midagi välja tuleb?!

Kui rühmaaruteludeks läks, oli paljudel esimene suur hirm, kas nad ikka õigesti mõtlevad.

Kuigi sai öeldud, et siin ei panda õige või vale mõtte eest hindeid, et teil on ju oma kogemustelt sündivad mõtted ja seejuures väga huvitavad mõtted, siis ikkagi oli esialgu närvipinge nii suur, et osa naisi käis õues öökimas.

Tegelesime küll ju nendele väga lähedase teemaga- kehakultuurlaste õppeplaaniga. Nädala lõpuks olid tegijad uhked tehtu üle. Üks tadźiki õppejõud võttis endaga toimunu kokku niimoodi: Esimest korda elus ma sain aru, et õppeplaanile võib vaadata ülevalt alla.Siiani vaatasin sellele ainult alt üles!

2.Mina ainult kuulan!

Ühe majandi põllubrigadir oli kena noor neiu, kes kohe algul kinnitas, et tema on valmis küll rühmas istuma ja kuulama, mis teised räägivad, aga ise ei räägi küll midagi. Et kui rühmajuht seda lubab, siis ta jääb kohale. Muidugi olin ma sellega nõus. Palusin ainult, et ta siiski ütleks, palju tal alluvaid on. Üks vanamees, pluss linnast veetavad turuvarblased. – Ja kui palju ülemusi? -Oi, nendest puudust pole: agronoom, peaagronoom, osakonnajuhataja, asedirektor ja sovhoosi direktor.- Ja kas nende korraldused vahel ka üksteisele vastu käivad?- Mis vahel! Kogu aeg käivad!!-süttis neiu. Sestpeale oli neiul vaikimistõotus meelest läinud. Ka siis, kui ta talgute lõpus majandi tegevuskava kokkupanemiseks valitud toimkonna liikmena üks aktiivsemaid kaasarääkijaid oli, hoidusin ma isegi pilguga märku andmast, et keegi lubas täitsa vait olla.  

3.Me oleme ju väga erilised!

Ühe kuulsa kooli direktor oli väga autokraatne mees. Mõttetalgute meilt tellimine oli järjekordne tahe välja näidata, et ta ka sellistes uutes ettevõtmistes on esimene mees Eestis.

Istun rühmas ja kangutan juba viis minutit neilt korralikelt õpetajannadelt paarisõnalisi vastuseid välja. Siis küsin: Milles asi ? Nii ei taha ju ei mina ega kindlasti teie samuti jätkata. Keegi vastab: Ei taha avameelselt rääkida, kui öeldu direktorile edasi räägitakse.- Kas tõesti kardate, et mina seda teha võin?- Ega ju ikka eriti karda.- Milles siis asi?- Ega ju meilt mõtlemist oodata. Kord istusin õpetajate toas. Direktor tuli sisse: Mida  teete? –Mõtlen.- Mõtlete?! Ahh et teie kaa mõtlete!! -Aga me ju tõesti oleme mõtlevad inimesed! Näiteks kasvõi sina, Linda. Vaata, mis sa oma lastega igasügisestel loodusretkedel teed? Ja ega ma isegi millegi poolest kehvem ole kui mõni (järgnes eesti naiskuulsuste loetelu). Me oleme väga erilised inimesed.

Ja hoobilt oli õhkkond 100%positiivne. Tulemused? Sellest rühmast sündis näiteks esimene tsükliõpe Eesti keskkoolis. 

4.Need neetud eelarvamused!

Iga mõttetalgu eel olen end manitsenud hoiduma eelarvamustest ja mõttetalgu lõppedes nii mõnigi kord sunnitud tunnistama, et olin taas  nende võrku langenud.

1.Kehakultuurlaste mõttetalgute eel rääkisin oma kavadest õhtuülikooli kuulajatele-oma kolleegidele , ülikooli õppejõududele. Keegi küsis, kuidas ma kavatsen hakkama saada sellise kontingendiga, kes tuleb Kesk-Aasia liiduvabariikidest. Kartsin ka ise,et nendega võib probleeme tulla ja tegin plaane, kuidas raskuste puhul toetuda leedu ja läti kursuslastele. Tegelikkus: leedukad isoleerusid täielikult ja kukkusid viina võtma. Suurimaks toeks ja kaasamõtlejaks, kellega koos pärast mõttetalgute lõppu õhtuülikoolis talgute käigust ja tulemustestt loengu pidasime, oli pilusilmne kursuslane Kasahtani “kolkaülikoolist”.

2. Ususeaduse ettevalmistamise mõttetalgud Haapsalus. Kohale tulevad erinevate konfessioonide tipud  kuni tollase piiskopi ja praeguse peapiiskopini. Eelarvamus: Tegemist tuleb ranget joont hoidvate, raskesti avanevate, teiste konfessioonide suhtes kriitilisust näitavate  inimestega. Tegelikkus: Need talgud olid välja paistvad selle poolest, et tõsised tulemused saavutati ülivaimukas, vabameelses, huumoriga pikitud õhkkonnas.

3.Võrokeste Kaika Suveülikooli mõttetalgute ettevalmistamisel kummitas mind kogu aeg kartus, et üks  sealtkandist pärit riigikogulane võib hakata koostöö asemel  nö soleerima. Oma isepäisusega oli ta riigikogus ja  sellega seoses muidugi ka ajakirjanduses  saanud “tuntud kujuks”.  Tegelikkus: mees oli ideaalne meeskonnatöö tegija. 

5.Millal konflikt tuleb?

Tulevad kaks noort vene meest meie talgutele (tollal veel orgtegevuslike mängude nime all), Vene samanimeliste mängude kogemus turjal. Teisel päeval pärima: Mis päevale teil siis konflikt on projekteeritud? – Ahh konflikt? See ju juba ammu möödas!- Kuidas nii? Me ju algusest saadik kohal!- Eestlane tuleb siis koos mõtlema, kui ta enda sees iseendaga kõvasti konflikti läinud on.-

Arusaamine sellest võttis vene poistel kõvasti aega. Ka sellest tuli rääkida, et Eesti on nii väike, et kui ka üksainuke mäng peaks lõppema nii, et sellest jäävad maha  konfliktist vigastatud inimhinged, siis jääbki   see mäng siinmail viimaseks.- Jaa. Võtsid vene noormehed kokku: Teil peavad olema jalad kõvasti maas, pea taevas ja süda oma rahva sees.

6.Kõrgem pilotaaź

Meil Jüriga kujunes kunagi välja termin kõrgem pilotaaź mõttetalgukunsti kõrgema astme iseloomustamiseks. See tähendab mõttetalgute protsessi nii loomulikku kulgu, et selle käigus ei tule kasutada mitte ainustki kanoniseeritud mõjutus- või juhtimistehnikat, -võtet, -metoodi-kat. Kuigi need on sul kõik nö tagataskus olemas. Tõelised mõttetalgud on niivõrd “elus asi”, et kõrgema taseme piloodist mängujuhi osaks on vaevumärgatavate rõhu-, rütmi- ja kompositsiooninüanssidega panna asjad kõlama. Mõttetalgute enda isearenemise vägi on see, mis teeb raskeks kui mitte lausa võimatuks mõttetalgute metoodika korrektse kirjapanemise. Sest mida tähendaks korrektselt kirja pandud metoodika? Eks ikka seda, et selle metoodika järgimine tagab kindla, korduva, selle metoodika järgija isiksusest sõltumatu tulemuse. Samamoodi, nagu vereanalüüsi  metoodika peab välistama olenevuse sellest, kas seda tegi Mari või Milvi. Mõttetalgutel pole sellises tähenduses metoodikat.

Kunagi küsis üks neiu orgtegevuslike mängude loojalt Śtśedrovitskilt, kuidas tagatakse mängude õnnestumine. Georgi Petrovitś vastas: Prosto u menjaa polutśajetsja. Lihtsalt minul tuleb välja!

Nii see ongi: Mõttetalgud tulevad välja mitte sellel, kes on väga hoolega vaadanud, mida meister teeb ja püüab teda võimalikult täpselt jäljendada  (nagu püüdis üks kaks korda läbi kukkunud majandijuht), vaid sellel, kes täielikult häälestab end kuulama  ja jälgima sündima hakkavat ja vajadusel kohe pakkuma kõiki oma varamus olevaid vahendeid. Ta ei erine selles suhtes teistest talgulistest, sest talgutel  panevad ju KÕIK o m a   vahendid mängu. 

7.Sinine haigus

Vene orgtegevuslikes mängudes oli käibel termin sinine haigus. See tähistas olukorda, kus mängijad üritavad  tegeleda maailmaparandamisega võõraste kätega. Selle termini saamislugu: Kord palus Georgi Petrovitś ettekandjat, et ta märgiks sinise vildikaga ära ettekannet illustreerival plakatil need kohad, mis ei ole temaga seotud. Kogu plakat sai 100% siniste linnukestega kaetuks.

Sama olukord kordus mul Hollandi põllumajanduskooli tellitud mõttetalgutel . See põllumajanduskool korraldas juba mitmendat korda kursusi Tśehhoslovakkia loomakasvatajatele. Kursused läksid väga ebaedukalt. Hoolimata suurest vaevast, mida hollandlased nägid, ei suutnud nad saavutada kursuslaste positiivset  suhtumist  pakutavasse. Teisel talgupäeval, kui olime just maha saanud pildiga kogu loomakasvatuskompleksist, mida kursused käsitlesid, palusin oma rühma liikmeil vildikaga ära märkida see koht või need kohad, mis on nendele nende töös kodumaal olulised, Tuli välja, et selliseid kohti pildil ei olnudki! Kõik grupi liikmed olid kasutanud võimalust Hollandisse sõita hoopis muudel eesmärkidel: kes lootis saada sisse varustuskettidesse, et panna püsti põllutehnika remonditöökoda, kes kavandas Slovakkias  piiriäärset restorani jms. Vaid üks nunn oli tõepoolest piimakarjanduse produktiivsuse teemast huvitatud, kuid nende kloostri farmi Praha lähedal kavatseti ümber profileerida plastmassitehaseks!

Midagi nii mõistusevastast ei osanud kursuste korraldajad kuidagi oodata. Võttis päris palju aega, et selgitada, kuivõrd kauged võisid olla sotsialismileerist saabunud inimeste avalikult deklareeritud ja varjatud tegelikud eesmärgid.

Tänapäeval  peaksime ju  sinisest tõvest priid olema?

8. Õhk värises

Hästi õnnestunud mõttetalgud annavad osalistele niivõrd võimsa positiivse emotsionaalse laengu, mida on raske millegi  varem elus kogetuga võrrelda. Üldse on kõik emotsioonidelained kollektiivse mõttetegevuse ajal suuremate amplituudidega kui nö tavaelus. Kui füüsikute kahenädalastel maratontalgutel Helme Kutsekoolis üks talgurühmadest äkitselt oma probleemile superlahenduse leidis, kajas üle kogu koolimaja selline rõõmuhõise, et õpetajad, kes teistes klassiruumides oma tavalisi tunde andsid, ehmunult kohale jooksid.

Mu hea teoreetilisest füüsikust kolleeg  suhtus mõttetalgutesse väikese iroonia ja suure skepsisega senikaua, kuni ta sattus füüsikaõpetajate suurte mõttetalgute lõppistungi saali astuma parasjagu siis, kui võeti vastu kõige tähtsamaid otsuseid oma edasise tegevuse kohta.

“Sisenesin auditooriumi ja tundsin, et õhk sõna tõsise mõttes värises”- kirjeldas ta mulle oma tundmusi.

Ja sellest momendist oli mõttetalguliste ridades üks väärt mees rohkem. 

9.Ta tõstis mu endaga samale kõrgusele

Mõttetalgute üks põhireegel on: Pagunid maha!

See tähendab, et mõttetalgurühmas on kõik rühmaliikmed võrdsed hoolimata sellest, millised on nende ametipostid, tiitlid, vanusevahed jms. Ometi ei saa mingid reeglid tühistada tundeid nende suhtes, keda peetakse enda jaoks Õpetajaks, Autoriteediks, Eeskujuks. Sageli kiidetakse selliseid  vaieldamatuid autoriteete, et nad ei aja nina püsti, vaid on võimelised laskuma lihtsureliku tasemele. Helme mõttetalgutel tõi üks õpetaja (kolleegide ja õpilaste poolt kõrgelt hinnatud  mees, tõeline pedagoog) tema jaoks kõige olulisemana välja selle, et tema poolt austatud õppejõud tõstis ta ühise mõttetöö ajal enesega samale kõrgusele!

See enesega samale kõrgusele tõstmise kreedo on meie jaoks järgnevatel aastakümnetel omandanud tõelise liidri tunnuse tähenduse .

10. Visionääre on. Kus on audionäärid?

Meil on hulgi visionääre, kõigil oma tulevikuvisioon välja pakkuda. Igal endast lugupidaval ettevõttel-organisatsioonil on kodulehel kirjas strateegia, mille vältimatuks komponendiks on visioon.

Pildiline, kujundlik komponent on mõttetalgutel samuti ääretult oluline. Ilma oma juttu illustreerivate piltideta jääb rühma töö mõttetalgutel poolikuks ja tema panus mõttetalgutesse tagasihoidlikuks. Just piltidel-skeemidel kujutatu on see abivahend, mis aitab siduda erinevate rühmade tulemusi. On täiesti reegel, et mida pikemalt talgud on kulgenud, seda enam hakkavad rühmad oma ettekannetes “jalutama” mööda teiste rühmade skeeme.

Samas on ülimalt oluline ka  mõttetalgute nö audio pool. Rühmatöös on rühmajuhi üks olulisemaid rolle kuulata ja vastastikust kuulamist korraldada. Veelgi enam: Sageli ei oska ka kõneleja ise oma öeldut väärtustada. See pole mingi harv juhus, vaid pigem tüüpiline, kus rühmajuht peab sõrme tõstma ja ütlema: Stop! See, mis sa just ütlesid, on äärmiselt huvitav (oluline, uudne ). Ärme torma siit edasi!

Ka üldistungitel ei osata (pole harjutud) kuulamisel seoseid leidma oma rühmas arutatuga, värskeid ideid tabama.  Eelarvamuslik suhtumine kõnelejasse takistab adekvaatset suhtumist kõneldavasse. Ühel Põlvamaa mõttetalgul tuli ettekandja  sõnade ägedale kritiseerijale lausa kolm korda kritiseeritav lõik jutust videos taas ja taas ette mängida, enne kui kriiitik lõpuks omaks võttis, et ettekandja mitte midagi sellist ei rääkinud, mida kritiseerija väitis.

Me elame igas mõttes väga mürarikkas keskkonnas. Ka 1.mai mõttetalgutel teenis suure poolehoiu talgurühm, kes tõstatas mürareostusest vabanemise küsimuse. Kui asi puudutab vaid helisaastet, siis on küsimus tõesti vaid vähendamises. Laiemas plaanis vajame aga nö tundlikke kõrvu, kes mürast on võimelised eristama olulisi nii positiivseid, võimendamist väärt kui ka ohtudest märku andvaid signaale. Hoidkem kõrvad kikkis! 

11.Demokritose poolelt Pythagorase poole

Orgtegevuslikes mängudes osaledes hakkasin üha rohkem mõtlema sellele, miks jäi lääne kultuuris aastatuhandeiks domineerima atomistlik lähenemine ja kas ehk poleks tsivilisatsiooni areng kujunenud hoopis ladusamaks, kui peale oleks jäänud  Pythagorase nö muusikaline maailmatunnetus. Georgi Petrovitśi universumaalsed protsessid aitasid mul ise aru saada ja ka teistele mõistetavaks teha, et hoolimata liikumisest ühest kastist teise- reaalalalt humanitaariasse, juhendades nii füüsikuid kui muusikuid, nii matemaatikuid kui juriste,  algatades ja edendades kõrgkoolipedagoogika uurimissuunda ülikoolis või ehitades nullist kontsernini puidutöötlemisettevõtet , olen ma kogu elu tegelnud just nimelt nende kõikehaaravate protsessidega: eksisteerimise, funktsioneerimise, optimeerimise, adapteerimise, arendamise ja kokkukõlastamisega. Just väljumine oma ainevaldkondlikust eraldatusest, kitsast spetsialiseeritusest ja siirdumine protessuaalsele käsitusele tõotab suurt edasiminekut vastastikuse mõistmise saavutamisel. Georgi Petrovitś hoiatas, et lootusetu on erinevate erialade vastastikust mõistmist saavutada sel moel, et näiteks füüsik üritab muusikule kiirmeetodil “füüsikalise muhu” pähe rääkida. Universumaalsete protsesside kontekstis on võimalik ühe eriala raamides välja töötatud vahendeid tihtipeale edukalt üle kanda teise ainevaldkonda. Näiteks on viimasel ajal Eri Klasi hakanud tõsiselt kuulama oma meeskondade paremast kokkumängust huvitatud firmajuhid.

12.Esimesel päeval vaid 5%?

Inimesed on harjunud sellise koolitusega, kus õpetaja teab õiget vastust  ja  ajab lolli õpilast kannatlikult  punktist A punkti B, st ülesande küsimuselt läbi ainuõige lahendustee vastuseni. Ka täiskasvanute koolituses domineerib sama lähenemine. Ka nn situatsiooni- ja rollimängudes võetakse ülesande lõpus kokku, kus õppur õigelt rajalt kõrvale kaldus. Seetõttu on mõttetalgute esimese päeva lõpus sageli kuulda arvamusi, et kuhugi ei jõutudki. Ühe maakonna  koolijuhtide mõttetalgutel joonistaski üks koolidirektor välja trepiastmetest koosneva pildi, kus ta üritas aste-astmelt talgujuhtidele selgeks teha nende lootused ja põhjused, miks need täide ei läinud. Ühel õppejõudude mõttetalgul oli keegi täppisteadlasest dotsent koguni välja rehkendanud, et viiepäevaste talgute esimesel päeval saavutasid talgujuhid vaid 5% kavandatust. Selle täppismõtleja rahutust sai mõnevõrra maha võtta küsimusega, mitu protsenti oma kandidaaditööst ta aspirantuuris päevas tootis. Põhimõtteliselt ei ole aga võimalust mõttetalgute arengut sellega esmakordselt kokkupuutuvaile inimestele ette ära selgeks rääkida. Ka 1.mai eel oli näha, kuidas olid korraldajad kimpus nende küsijate käes, kes nõudsid selget vastust, kuhu siis päeva lõpuks jõutakse. Mõttetalgud ei ole ette tõestatavad, vaid reaalelus demonstreeritavad. Nagu ütles Georgi Petrovitś: pokazatj, a nje dokazatj! (näidata, mitte tõestada). Rahutule talgulisele saab vaid rahulikult öelda, et kõik on esimese päeva kohta OK ja räägime homme õhtul uuesti. Mida tõsisemalt talgute tagamaadesse tungida tahtev on algseid tulemusi napiks pidav talguline, seda huvitavamat  refleksiooni on järgmisel õhtul oodata.